Posted on

Tartus

uttis. “Miks nad küll mind nii narrivad? See ei ole üldse hea, kui sind narritakse.” nuuksus väike valge draakon. Kivi oli küll päikese käes soojaks läinud ja seda kattis kena roheline pehme sammal, aga see ei teinud draakoni tuju paremaks. Ta puhus samblale tuld peale ja jälgis tujutult, kuidas see valge leegiga põles. “Miks ma pean olema valge draakon? Kui ma oleksin punane nagu õun või roheline nagu see sammal siin või kuldne nagu päike, mis seda kivi on soojendanud, siis mind ei narritaks.” Siis aga tuli väikesele valgele draakonile mõte : “Kui õige läheks Maaisa juurde?! Tema oskab mind kindlasti aidata!”

Lend Maaisa juurde võttis mitu päeva aega ning kui väike valge draakon ära väsis, keris ta end kastanipuu oksa ümber kerra ja magas. Lõpuks oli väike valge draakon jõudnud Maaisa mäeni. Maaisa istus mäetipus mugava puutooli peal, sõrmitses oma kannelt ja laulis. Väike valge draakon potsatas Maaisa õlale ja tahtis juba oma muret kurtma hakata, aga ta jäi korraks laulu kuulatama. Maaisa laul oli väga ilus ja väike valge draakon kuulas ja kuulas võlutult, vaevu-vaevu hingates, et õhus keerlevaid helisid mitte häirida. Üles vaadates nägi ta imestusega, et kõrgel mäe kohal muutusid helid väikesteks valgeteks pilvedeks, mis aeglaselt eemale hõljusid. Kui laul oli lõppenud, istus väike valge draakon veel tükk aega Maaisa õlal, laulu ilust uimastatud. Maaisa sõrmitses sel ajal vaikselt kannelt ja muigas oma pikka valgesse habemesse.

Lõpuks hakkas väike valge draakon rääkima. Ta jutustas oma õnnetusest, sellest, kuidas teised draakonid teda sellepärast narrivad, et ta valge on. “Miks ma ei võiks olla hoopis punane või roheline või kuldne draakon?” küsis väike valge draakon õnnetult. Maaisa naeratas rahulikult ja ütles : “Tea, väike valge draakon, et sa oled väga eriline draakon.” Seda kuuldes läksid väikese valge draakoni valged silmad natuke suuremaks ja säravamaks. “Nimelt valge on headuse ja õnne värv. Valgeid draakoneid on väga vähe ja nad on maailmale ja inimestele väga suureks kasuks. Sest kui sina lendad maa kohal ja imetled metsade ja järvede ja põldude ilu, siis väikesed lapsed all maa